Heips!
Ma vist võiks praeguse avastuse ja jutumulli eest kohe Nobeli preemia saada!
Ja seda kõike tänu targale raamatule, mida hetkel loen.
Ehk siis nüüd on ametlikult tõestatud see, et naised ikka mõtlevad tohutult üle kui neil on palju vaba aega.
Mina kusjuures olen ülemõtlemises üks tegijamaid.
Ma suudan mõelda igasuguseid asju kokku ning hiljem ka ise imestan, et kuidas ma küll oma väikese peaga selliseid asju suutsin välja mõelda.

Oeh, saite vist isegi aru, et see film, mis siis jooksma hakkab on nagu sõit Ameerika mägedel, üles ja alla ja pidevalt käib mingi võitlus, kahtlus ehk siis ülemõtlemine.
Ja päeva lõpuks olen ma päris väsinud, sest see mõtlemine mõjub vahel isegi kurnavamalt kui füüsiline töö.
Aga tagasi tulles selle targa raamatu ja avastuse juurde, siis tark raamat räägib nii: " Ent üksinda olles, kui miski meie tähelepanu ei röövi, ilmneb, milline korralagedus meie teadvuses tegelikult valitseb. Kui meil pole tegevust, hakkame me millelegi mõtlema, tavaliselt millelegi valulikule ja häirivale. Kui inimene ei oska oma mõtteid korrastada, suundub tähelepanu sellele, mis on hetkel kõige problemaatilisem: tegelikule või kujuteldavale valule, hiljuti pahameelt tekitanud probleemile või pika viha põhjustanud asjadele. "
Vot nii!
Rohkem vist midagi tarka mul ei olegi öelda. Kui et tuleb hakata oma teadvust korrastama ja seeläbi väheneb ka ülemõtlemine.
Loodan, et ka mõni mees satub selle jutumulli otsa ja annab nüüd meile vahel meie ülemõtlemised andeks ning hoiavad meid rohkem teine kord rakkes, et me ei hakkaks ülemõtlema ja probleeme tekitama seal, kus neid ei ole.
Katike
No comments:
Post a Comment